KUHU ME SIIS SAUNA TEEME

 

Mis on kõige õigem sauna asukoht? Kas nt keldrisse saab sauna teha? Kuhu üldse saaks sauna  teha? – tüüpilised küsimused saunahuvilise majaomaniku  puhul.

 

Põhimõtteliselt võib saun paikneda, kusiganes – keldris, eluruumide vahetus läheduses, pööningul, katusel, eraldi hoonena… Muidugi on parim kavandada saun koos hoonega kõiki ruume ja soove/võimalusi korraga arvestades, kuid ka olemasolevasse hoonesse v naabrusse võib leidliku lahenduse korral sauna lisada.

 

Enda jaoks peaks muidugi tegema selgeks peamised soovid ja vajadused:

 

-         kui sauna on vaja peamiselt iseenda tarbeks, võib piirduda 1-3-kohalise leiliruumi ning väikese dushinurgaga, millesse saab siseneda nt köögist, elu-,  magamis- v vannitoast – siis võtab see vähe ruumi ja võib ära jätta riietusruumi ja puhkeruumi, mis suurema sauna puhule ehk vajalikud oleksid

 

-         kui sauna planeeritakse kasutamiseks suurema seltskonnaga, on otstarbekas näha ette oma pere sansõlmedest eraldiasuvad ruumid riietumiseks, pesemiseks ja lõõgastumiseks, võimalus privaatseks õue minekuks v basseinikümbluseks – selline saun võib võtta enda alla paar-kolmkümmend ruutmeetrit

 

-         kui saunaskäimine on traditsionaalsem rituaal v soovitakse ehitada mingit erilist – nt suitsusauna – ja kui krundi suurus seda võimaldab, võib sauna hoopis eraldi hoonena rajada, see lahendus sobib ka eri põlvkondade v perede puhul, kes elavad ühes majas ja pole mõtet kõigile oma sauna rajada

 

-         kombineerimisvõimalused – sõltuvalt sauna kasutamise intensiivsuset võib luua mitmefunktsioonilisi ruume, mis vahel on kasutuses sauna, muul ajal mingi muu otstarbe teenistuses – säästab ruumi ning raha

 

Eelarveliselt on sauna- ja pesuruumid muidugi kõige kallimad ruumid hoones – lisaks ehitusele vee-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorud,  puukerise puhul korsten, kõrgendatud nõuded viimistlusmaterjalidele… Et nende ruumide ehitusmaksumus on ca 2x suurem eluruumide omast, on kokkuhoiu aluseks eelkõige sauna suurus, kuid hind sõltub ka asukohast – odavam on teha saun eluruumide kõrvale, kallim keldrisse ning veel kulukam ehitada selle jaoks omaette maja. Kõik sõltub aga konkreetsetest vajadustest ning prioriteetidest. 

 

Kõige tüüpilisema sauna asukoha saab teada kõige tüüpilisemast lahendusest – tüüpmaja projektist. Vaadakem nt soome katalooge – kõigis on saun enamasti köögi läheduses pääsuga esikust,  v  elutoast. Saun on seotud majandusruumiga, kus paiknevad pesu- ja kuivatusmasinad, pääs õue on üksiti nn must pääs poriste jalgadega laste ja koerte jaoks, puude (ka kamina-) toomiseks v katlaruumi minekuks. Nii on ka sauna kõige lihtsam rajada – vee- ja ventilatsioonitorud on kõik ühes tsoonis, saun on küll elamuga ühe katuse all, kuid piisavalt eraldatud.

 

Enamasti peaks eramaja põhikorrusele mahtuma lisaks avarale elutoale ja köögile ka 2-kohaline garaazh, katlaruum, mingi majandusruum v kabinet, samuti esik v hall – kui nüüd siin peaks ka olema saun, võib ehitusalune pind kippuda liiga suureks paisuma.  Paarkümmend aastat tagasi, kui enamik ühepereelamuid ehitati keldriga, oli ka saun tihti keldris – iseenesest ratsionaalne lahendus – hea ühendus nii eluruumidega kui ka õuega, eraldatus, ruumi piisavalt… Samas on see ehituslikult küllalt keeruline. Ja kallis. Esiteks juba keldri rajamine. Keldri süvendi kaevamine võib olla pinnasest sõltuvalt raske,  probleeme tekitab pinnase- v põhjavesi, väljakaevatud maamass tuleb kuhugi panna jne. Kaasaegsed madaldatud vundamendiga alusmüürilahendused on maa sisse tungimise minimiseerinud ning on ehituslikult odavamad. Kui aga juba on kelder, siis saun ise selles vajab samuti keerukamat tehnilist lahendust – hüdroisolatsioon maast üles tungiva vee vastu, korralik ventilatsioonisüsteem, vee äravoolupumbad jms. On olnud ka selliseid “ratsionaliste”, kes on rajanud keldrisaunaga maja tänava kanalisatsioonitorustikest lähtuvalt – tulemus oli see, et kelder jäigi praktiliselt maa peale ning peaukse juurde viiva trepini pääsemiseks tuli majale ümber kuhjata mahukas mägi, mis maja üldilmes ja eriti ehituse koguhinnas laastavalt mõjus. Ruumifunktsionaalselt on aga kindlasti mõnus, kui saunaseltskond saab kusagil keldrikorrusel omaette laiutada. Seega -  kui mujal ruumi napib ja ehitushind ei ole probleem, võib keldrisse sauna teha küll.

 

Samas võib aga kaaluda mõne muu suurepinnalise ruumi (nt garaazhi) keldrisse paigutamist, kus on küll samuti omad probleemid, kuid sõltuvalt krundi reljeefist võib see olla valutum. Just suure saunaruumi puhul peab ilmselt seesuguseid kompromisse tegema, sest näiteks hoones paikneva basseini puhul on ka sellele vaja küllalt suur süvend rajada.

 

Kombineeritud lahendused eeldavad küll mõningast kompromissi ruumikasutuse osas, kuid et saun ei ole reeglina kasutuses igapäevaselt, võib osutuda võimalikuks kasutada saunapäeval eesruumina nt kööki v ühte tuba. Eks see ole individuaalne, kuhu oma ruumides  saunakülalisi võib lubada ja kust läheb piir, kuid polüfunktsionaalsus kaasaegses kulukas maailmas on igal juhul väärtus

 

Kui saun ei pea tingimata elutoa juures paiknema, võib olla lihtsam tõsta see ülakorrusele kui eraldi hoonesse – siis jääb saunasoe ikka elumajja ning ka laste puhul ei pea läbi külma õue saunaskäimist kartma. Tihti on ruumivajadusest lähtuvalt just üleval nn trepihalli puhul hea leida sellele veel mingeid kasutusfunktsioone – olgu  siis kasvõi sauna puhkeruumina.

 

Ja lõpuks kõige traditsioonilisem ja rituaalsem variant – saun eraldi hoonena. Sinna minek ise on juba nagu palverännak, nostalgiliselt püha toiming.  Saun tiigi ääres või põliste puude all on küll arhetüüpne taluimagoloogia, kuid suure krundi puhul, kus naabrid ei sega on see ka uushoonestuse puhul meeldiv lahendus. Saunatamine omandab lihtsale ihuküürimise kõrval mingi seletamatu lisaväärtuse. Eraldi asuv saun ei tekita oma niiskusrezhiimiga muret ning ka ehituslikult võib see tegelikult olla lihtsam kui eluhoone.