BETOONELEMENTERAMAJA

 

Eramuarhitektuuris on olulised funktsionaalsus ja praktilisus, terviklikkus ja detailid, omapära ja suhestumine keskkonnaga. Sarnaselt moekunstiga. Eramu, nagu rõivadki, peab omanikule sobima ning ta ei tohi end selles tunda ebamugavalt. Et arhitektuuri ei saa enda ümber vahetada nii tihti kui riideid, on arhitektuuris väärtuseks jääv kvaliteet. Maitsetus on taunitavam kui tagasihoidlikkus, klassikalisus veenvam kui eksperimenteeriv eklektika. Kuid nii, nagu moekunstnik püüab luua pidevalt uut, püüab ka arhitekt astuda alati sammu edasi. Arhitekti ülesanne ühiskonnas pole mitte ainult kujundada uut linnaruumi ja elukeskkonda, vaid ka õpetada inimesi selles elama ja toimetama. Teed rajavad julged tellijad, teised peavad enne nägema, kui seda hinnata julgevad.

 

Arhitektuuri vormikeelel on nii globaalne kui lokaalne spiraalselt arenev tähendus. Eesti kontekstis on klassikaliseks kujunenud nii rahvusromantiline talutare kui modernistlik funktsionalism. Eelmise sajandivahetuse paiku asendus traditsionalistlik arhitektuur modernse funktsionalismiga, nüüd on neomodernistlik funktsionalism tõrjunud vohava postmodernismi.

 

Lihtsustatult on jällegi asendunud “katusega” majad “katuseta” majadega.

 

Kastmajade tulek on alati seotud üldise ratsionaalsusega – limiteeritud eelarve eeldab minimalistlikku lahendust. Ei midagi üleliigset. Algul paljusid häirinud lakoonilises karbis nähakse üha rohkem kasinuse võlu. Vormimäng asendub suuresti materjalide mänguga.

 

Igal ehitusmaterjalil on oma emotsionaalne olemus ning ratsionaalne mõte.

 

Hea maja kannab endas terviklikku hõngu, kus ruumilahenduse, konstruktiivse skeemi ja materjalide valik on kooskõlas hoone arhitektuurse olemuse ja selle elanikega.

 

Üldiselt on põhjamaises kliimas kombeks ehitada üksteise ümber ja sisse 4 maja:

 

-          Kandev skelett v majakarp

 

-          Soojapidav ja tuulttõkestav villakiht

 

-          Vihmakindel ja nägus väliskiht

 

-          Interjööri kujundav siseviimistluskiht

 

Moodsas mõtlemises on polüfunktsionaalsus väärtus. Ratsionaalne on ehitada “vähem” maju – kandekonstruktsiooni rakendumine ka viimistluskihina v soojapidava konstruktsioonina. Hinnatud on nn “aus” materjalikasutus, kus materjali eksponeeritakse talle omases olemuses, tundmata vajadust anda talle mingi teise materjali väljanägemist või katta mingi varjava ersatskihiga. Sama puudutab materjalide omavahelist üleminekut – õuemurult seinale v klaasilt kivile ilma vaheliistude ja iluraamideta toob ehedaimal kujul esile materjalide olemuse ning suhestumise üksteisega.

 

Kaasaja üks olulisi mõisteid on ökoloogilisus – seda mitmes mõttes. Tooraine looduslikkus, tootmisprotsessi keskkonnasäästlikkus, hilisem materjalide utiliseeritavus, samuti inimsõbralikkus tervislikest aspektidest, nagu allergiaohutus, madal kiirgusfoon, pinna puhastatavus jne.

 

Muidugi ehitab igaüks, nagu saab. Kui ehitamiseks kasutatakse oma metsa, ihurammu ning episoodilisi võimalusi, pole jutt valikuvabadusest muidugi asjakohane, kuid paljudele neile, kes saavad oma maja ette võtta terviklahendusena, on eelkõige vaja endas selgusele jõuda, millist maja oma võimaluste juures tahetakse ning juba lahenduse kujunemise käigus leida sisule sobiv vorm ning materjal.

 

Ehitades uusfunktsionalistlikku eramut avara v voolava siseruumi ning lihtsa kandilise välisvormiga, võib kogu hoone lahendada betoonelementidega.

 

Kallimate ning keerukamate majade puhul on tavaliselt tegemist kombineeritud lahendustega, kus betoonelemendi väärtused täiel määral ei avaldu, seetõttu peaks esile tooma erinevad aspektid, mis betoonist valmiselementide puhul rolli mängivad.

 

Olgu märgitud, et betoonelementidena võivad eramus tulla kasutusele kõikvõimalikud ehitustooted, nagu lae- (v katuse- v põranda-) paneelid, välis- ja siseseinaelemendid (nii kandvad kui mittekandvad), talad, sillused, trepid, sillutise- vm õuedetailid.

 

Prefabritseeritud e tehases valmistatud toode
-          tehases valmistamine erinevalt ehitusplatsi tööst on täpsem, materjalilt ja pinnalt ühtlasem

 

-          elemente valmistatakse nö “laua peal” – valmistajal on oma maksimaalmõõdud, mida korraga toota saab – reeglina määrab selle siiski transporditavus ja elemendi pikkus on vabam kui kõrgus

 

-          tehas toimib kõige efektiivsemalt seeriatootmises – mida rohkem korraga ühesuguseid elemente valmistatakse, seda kiirem ja odavam – kui just korraga mitut maja ei telli, oleks otstarbekas toota ühesuguste mõõtmetega elemente või vähemalt nendes paiknevaid avasid – siis saab korduvalt kasutada elemendi valmistamiseks ja/või aknaava moodustavat raketist

 

-          paneel valatakse vormi – seega alati saab vormi põhjaga kujundada elemendi ühe külje lõppviimistlust, faktuuri. Samas peab pealmise külje viimistlema v siluma praktiliselt käsitsi

 

-          elemendi sisse saab tehases nii mõndagi juba panna – näiteks elektriinstallatsiooni plasttorud ja toosid, mis omakorda eeldab mahukat eeltööd projekteerimisel

 

Arhitektuursed võimalused
On muidugi laialdased. Optimaalseim tulemus on muidugi selge konstruktiivse skeemi puhul. St igasugused keerulised nurgad teevad juba konstruktiivse projekteerimise vastutusrikkamaks, rääkimata valmistamise keerukusest ja hinnast.

 

On ütlematagi selge, et kõige odavam on minimaalse seinapinnaga e kera lähedane vorm – seega kuup.

 

Siseruumi võimalused

 

Kõige paremini on betoonelemendi omadused rakendatud suure avara siseruumi puhul. Kui nt ehitada valmis majakarp, võib siseseinte jaotused mittekandvatena kergesti lisada v eemaldada. See on hea võimalus nii iseehitajale kui ka aja jooksul tekkivatele muudatusvajadustele.

 

Mõõdud seinapaneelidel
-          tüüpgabariidid seinapaneelide puhul on 2,5x…..9 m

 

-          paksus: kandev koor (sisemine) 15cm, soojustus 15 cm, väliskoor 7 cm, kokku ca 37 cm – tüüpjuhul

 

Mõõdud laepaneelidel
-          laius 1,2 m, pikkus sõltuvalt lahendusest on kergesti varieeritav

 

-          paksus tüüpselt 20,22,25 cm – sõltub kandeavast

 

Monteerimisprotsess
-          paigaldusprotsess on kiire – majakarp kerkib mõne päevaga

 

-          lahendus peab olema läbimõeldud – ehitusplatsil muudatuste tegemine ja ümbermõtlemine toob kaasa keerukaid tehnilisi probleeme, aja- ning rahakulu

 

-          plats peab olema ette valmistatud, vundament v vähemalt taldmik tehakse sõltuvalt pinnasest tavaliselt ikka kohapeal aegsasti valmis

 

-          transport seab omi tingimusi – mitte igale poole ei saa kohale sõita suured paneeliveokid, samuti ei ole majanduslikult otstarbekas vedada paneele suurte vahemaade taha, paneeli gabariidid jäävad soovitavalt 2,5x9m piiresse, suurveos eeldab eriluba ja saateautosid

 

-          keerukad ja rohkete avadega elemendid võivad transpordil puruneda – vähemalt alumine toetuspind võiks olla toekas – nt seinapaneeli puhul on selleks kandev e sisekoor, lahendus, kus väliskoor ulatub sisekoorest madalamale, on seetõttu keerukas

 

-          paigaldus toimub kraana abil – kui ehitusele  saab läheneda ainult ühest küljest, peab vastavalt olema kasutusel pikema tõsteulatusega (so ka kallim) tehnika v peab olema läbi mõeldud võimalus paigaldusega kaugemast otsast alustades ettepoole tulla

 

-          kogu montaazh on eelduseks ka võimalikule demontaazhile – vajadusel saab hoone maamunalt pühkida ilma märkimisväärset prahihunnikut tekitamata

 

Välisviimistlus
-          vormipind - seinaelemendi puhul  lihtsaim ja odavaim pinnaviimistlus – nii, nagu element tehasest tuleb

 

-          reljeefne pind – kui teha betoon pisut paksem, võib vormi põhja paigutada mitmesuguseid “asju”, mis pinnakihile oma jälje jätavad, näiteks profiilpleki ribilisus või laudadest moodustatud geomeetriline kompositsioon

 

-          faktuurid ja puisted, mis vormi põhja spetsiaalsete lahendustena lisatakse

 

-          krohvimine v värvimine – lisatöö, mida pärast hoone püstitamist võib juurde teha

 

-          eriviimistluslahendused – mitmesugused immutamised ja “pateerimised”, mis võivad pinnakihile anda sibulakoortes keedetud lihavõttemuna vms mustri, samuti niiskumist tõkestavad immutid, mille kasutamine väldib vihma korral pinnakihi tumenemise jne

 

Siseviimistlus
-          et selleks on enamasti vormi valatud betooni pealispind, võib see vajada täiendavat pahteldamist-värvimist. Muidugi on puhas betooni pind ehe ja moodne.

 

Ühendusvuugid
-          seinas on paratamatult paneelide ühenduskohtades vuugid. Neid võib pisut varieerida selle arvestusega, et ühe seinapaneeli väliskoor võib ulatuda teise paneeli sisekoore peale, sättides seega vuugi nt siseseinas sobivamasse (vaheseina) kohta.

 

-          Välisseina nurgas on kindlasti vuugid – on olemas ka lahendus 45-kraadise ühendusega paneelidest, kus vuuk on nurgas, kuid tavaliselt jääb ühele seinapooltest teise seina väliskoore paksune serv

 

-          Laepaneelid on samuti vuukidega. Et ehitustolerantsid lubavad paneelide puhul kuni 10mm kõikumist, pole mõtet üritada lage ühtlaseks pahteldada. On muidugi ka neid, kes katavad paneelid kipsi vms-ga

 

-          Kui laepaneelide külgsuunaline paiknemine ei ole paneeli v poole paneeli sammus (so 120 v 60 cm), jääb seinte äärde suurem vuuk v monoliitne betooniosa. Taotluslikult võib just seda kujunduselemendina kasutada.

 

Valmistamise võimalused
Betoonelemendi valmistamine, nagu öeldud, on tehase- e liinitöö. Kõige meelsamini toodaksid tehased massiliselt ühetaolisi paneele, mis oleks kas paljukorruselise maja või ühetaoliste tüüperamutega täispikitud küla maht.

 

Turumajandus nõuab aga paindlikku ja kliendikeskset lähenemist, mida eriprojektiga eramaja tellimine igal juhul on. Tasuks siiski varuda kannatust eriti suvis-sügisesel perioodil, kus reeglina betoonitehased tellimustega koormatud on, ning leppida võimalusega saada oma majakomplekt kätte kuskil talvel v varakevadel. See aga eeldab mõnekuulist tihedat projekteerimiseeltööd.

 

Eesti asi
Betoon oma olemuselt ei ole uus ehitusmaterjal. Eestis on betoontooteid valmistatud üle saja aasta ning seda võib pidada sama traditsiooniliseks eesti asjaks, nagu lubja- või savitooteid.
 
Maja valmis
Psühholoogiliselt on muidugi hea tunne, kui majakarp on püsti.
Et maja aga valmis saaks, peab lisaks elemendikomplektile mõtlema selliste asjade peale, nagu vundament, avatäited, katusekate, kütte-vee jms süsteemid…rääkimata krundist, trassidest, haljastusest, piiretest jne.

 

Kokkuvõtteks
Optimaalsel juhul on betoonelementeramaja sobiv eelkõige moodsat arhitektuuri ihkavale, oma tegemisi aegsasti läbimõtlevale eramutellijale, kes muuhulgas on otsustanud turvalise kivimaja kasuks ning püüab vähendada ehitusplatsil jagelemiseks kuluvat aega.